‘Maibee sai ema nebee halo tuir liafuan nee, laos ema nebee rona deit, hodi imi la lohi imi nia aan rasik.’ Tiago 1:22
Atu indentifika hun ba imi nia dezânimu, sei ajuda teb-tebes bainhira ita ko’alia ho ema ne’ebé bele fó matadalan no matenek ba ita. Maibé kuidadu ba – Ita bele ko’alia kona-ba Ita-nia problema to’o mate no la hetan buat ida! Tan ne’e mak Biblia dehan: Sai ema ne’ebé halo tuir liafuan, la’ós rona de’it, lohi imi-nia an. Entaun,
(1) Halo nafatin buat ne’ebé loos. Buat balun bele aumenta ita nia dezânimu hanesan arrependimentu ka halo ita sente sala hela deit. Susar atu husu deskulpa, rekoñese ita-nia sala, fó perdua, kontrola Ita-nia emosaun simu hahalok ne’ebe lolos ita la merese, ka hahu foun. Maibé deside atu halo buat ne’ebe loos ne’ebe lori rezultadu. Pronto atu hare realidade moris nian, simu ita nia kondisaun, no simu buat ne’ebé loos.
(2) Hanoin-hetan katak tempu mak importante. Dala barak, ita buka kmaan iha rai tetuk duke hein esplikasaun klaru ne’ebe mai no hamriik iha foho leten! Tanba ne’e presiza haka’as an atu to’o iha foho leten! Bainhira ita hasoru hela rai-tetuk nia nakukun, ita iha hakarak atu halo mudansa ne’ebe ita hein katak bele halo ita nian dezkonfortu. Maibé hanesan doutór Robert Schuller hatete: Bainhira ita iha foho-leten… mak tempu atu foti desizaun. Tan ne’e mak: Ita haree didi’ak Ita-nia situasaun. Imi muda ba buat ruma, la’ós de’it husi buat ruma. Ita deside uza dadus pozitivu, la’ós negativu. Karik imi muda husi foho ida ba foho seluk duke husi rai tetuk ita ba rai tetuk seluk.
Iha parte seluk, se imi kontinua la’o no mantein iha rai tetuk, imi la’ós de’it sei atinji fatin ne’ebe aas liu iha ne’ebe imi bele halo desijaun ne’ebe matenek, maibé imi sei haburas karakter ne’ebe sei serbi imi ho diak durante imi-nia moris tomak.
Aihan Espiritual: Eze 40:10, 42: 20, Markus 14: 1-11, Salmo 24, Proverbiu 21: 1-2