‘Pasiensia ba malu no foo perdua ba malu. Se imi iha problema hasoru ema seluk, imi tenki foo perdua ba malu, hanesan Kristu mos foo perdua ba imi.’ Kolose 3:13

Harii relasaun ida-ne’ebé susesu presija atu tau fokus ba ema seluk nia forsa duke sira-nia fraku. Benjamin Franklin hatete: ‘Loke o nia matan halo bo’ot antes kaben, depois de kaben mak taka oituan.’ Sala mak bainhira ita lalais relasaun moris nian sein uza tempu atu hatene ema seluk. Sein hatene klean antes, Ita-boot sei iha problema tuir mai. Maibe prinsípiu importante ida iha relasaun mak aprende atu fó perdua no fó bénsaun.

Politiku-nain amerikanu Edward Wallace Hoch hatete: “Iha buat diak barak iha ita-nia laran iha parte aat nian, no buat ne’ebé aat barak iha ita-nia laran iha parte diak ninian. Nune’e kuaze laiha buat ida ne’ebé ita atu kolia kona ba ita nia aan. ‘Bensaun bele sai difisl liu bainhira iha ofensa boot. Ofensa ki’ik sira baibain bele hetan perdua lalais; ofensa boot sira envolve prosesu kura. Maibe bainhita ita deside atu fó perdua no fó bénsaun, prosesu ne’e lao neneik.

Paulo hakerek: ‘Nee duni, tanba ita mak ema santu nebee Maromak hili no hadomi, hatais laran luak, laran diak, laran haraik aan, laran maus no pasiénsia. Pasiensia ba malu no foo perdua ba malu. Se imi iha problema hasoru ema seluk, imi tenki foo perdua ba malu, hanesan Kristu mos foo perdua ba imi. No liu fali buat sira nee hotu, hatais domin nebee kesi buat hotu hamutuk hodi halo kompletu.’ (Kolose 3: 12-14) Kuandu situasaun ne’ebé ita labele troka, halo orasaun hodi husu grasa no aprende atu moris hamutuk ho sira. Tanbasa mak ita presiza fó perdua no fó bénsaun? Tanba Maromak dehan nunee! Ita-boot sira la’ós kria atu lori estrese fíziku no mentál ne’ebé mai husi rai hirus.

Nia hatutan tan: “Kuidadu imi-nia atu imi mos la hetan tentasaun.” (Galatia 6:1) Liutan nee, ita presiza kuidadu atu la halo buat ne’ebé ema seluk sente frustradu.

Aihan Espiritual: 1 Korinto 4-6, Mateus 1:18-25, Salmo 43, Pro 10:10