Prezidente Ramos Horta Enkontru Ho Investor Estranjeirus Diskuti Investimentu Iha Timor Leste.

Dili– Komunikadu imprensa Palásiu Prezidensial Kinta semana ne’e divulga sai ba Nasaun katak, prezidente Ramos Horta iha nia atividade vizita Estadu iha Singapura iha loron Kuarta 7 de Dezembru semana ne’e hala’o enkontru ho grupu emprezarial rua husi Kwait no Estadus Unidus América hodi diskuti kona ba opurtunidade atu investor internasional sira ne’e bele investe iha Timor Leste, “Sira hakarak haré oinsa sira bele kontribui ba finansiamentu projetu infraestruturas iha Timor Leste, grupu ne’e grupu boot ida, sira bele finansia diretamente ou bele mobiliza investór seluk, inklui banku (signifika impréstimu), no tuir sira isplika katak funan kamán menus %3, laiha limite”, dehan Prezidente Ramos Horta.
Prezidente hateten, empreza hirak ne’e bele finansia greater sunrise to’o bilaun 12 dolares Americano no prefere halo mós investimentu iha área infraestruturas,”Sira mos hakarak iha investimentu barak liu, tanba sira iha ivestimentu iha África no sira mos bele halo planu ba Timor Leste kona ba aeroportu, estrada, ospital no uma ba kbiit laek sira rihun ba rihun tuir negosiasaun ruma karik Guvernu interesadu bele hasoru sira hodi prepara planu investimentu ida ne”, dehan Prezidente Horta.
Empreza husi Kwait, Al-Bader International Development Co.W.L.L. dispunivel atu ko’alia hodi harí uma ba sidadaun vulneravel husi dezeñu, proposta orsamental no tuir padraun nebe sira aplika ona iha nasaun barak, “Sei lagratuita tanba halo konforme akordu entre investor ho Guvernu. Alen de ida ne xefi ekipe delegasaun husi empreza Al-Bader Yousef A. Albader deklara sira nia prontidaun atu investe iha área turízmu”, xefi Estadu haktuir.
Prezidente Timor Leste mos apreveita ho Open Society Asia Pasific kona ba planu investimentu nebe Prezidente Horta ko’alia ona ho Gerge Soros nudar fundador no nudar bilionáriu Américano, “Grupu ne’e ema bilionariu Amáericano ida nian, hau enkontru ho sira iha Dili, no dala ida iha Nova Yorke, no hau husu ba sira ajuda halo revizaun ba planu estratéziku dezenvolvimentu nasional (PEDN) 2011-2030, tanba hahú planu PEDN no iha implementasaun tinan 2011, tinan 10 liu ona, atu haré saida maka halo diak, saida maka iha falhansu iha planu ne, no tanba ekonomia mundial troka an ba mai, se aspeitu planu balun ita mantein ou bele halo alterasaun no adaptasaun konforme situasun rejional no mundial”, xefi Estadu sublina.
Tuir Prezidente Ramos, revizaun ba PEDN ne presiza duni hodi adpata tuir nesesidade industrial nebe hanaran intelijensia artefisial teknolozia dizitalizasaun. Prezidente Ramos Horta mos husu atu ekipe avaliador kontinua halo revizaun ba PEDN, no bainhira ramata bele halo diskusaun hamutuk entre revizaun grupu Open Sosiety no parte Guvernu mos presiza halo kle’an, “Open Sisiety hahú servisu ona iha fulan sira ne nia laran, no inísiu tinan 2023 bele entrega ona ba prezidente Repúblika sira nia estudu no prosposta estratezia ba Timor Leste”, dehan Prezidente Ramos Horta.
Akompaña Prezidente Ramos Horta ninia enkontru ne, minsitru Estadu kordenador asuntus ekonómiku Joaquim Amaral, asessor Helder Lopes, embaxadora Maria Carascalao no prezidente trade invest Arcanjo Leite.
* Jornalista Radio Voz Andre Gusmão.

Prezidente Ramos Horta Hala’o Vizita Estadu Ba Singapura.

Prezidente Repúblika Demokrátika Timor Leste DR. José Ramos Horta Tersa feira loron 6 fulan Dezembru semana ne’e sai husi Nasaun hodi hala’o vizita Estadu durante loron-hat iha Singapura.

Dili– Prezidente Repúblika Demokrátika Timor Leste DR. José Ramos Horta Tersa feira loron 6 fulan Dezembru semana ne’e sai husi Nasaun hodi hala’o vizita Estadu durante loron-hat iha Singapura. Komunikadu imprensa palásiu Prezidensial loron Tersa feira 6 de Dezembru divulga sai ba Nasaun viazzen prezidente Ramos Horta sai husi Aeroportu internasional Prezidente Nicolau Lobato Comoro Dili iha oras tk. 12:32 semo ho aviaun kumersial Air Asia, no tranzita iha Bali Indonesia hodi kontinua viazen ba vizita Nasaun Singapura ho aviaun Singapura Airlines.
To’o iha aeroporto internasional Changi Singapura Prezidente Ramos Horta ho delegasaun simu diretamente husi adjuntu ministru negósiu estranjeirus Singapura Mohd Osman ho embaxadora Timor Leste ba Sigapura Maria Viegas Carascalo. Inklui iha delegasaun vizita prezidente Ramos Horta ne membru Parlamentu Nasional na’in-lima, no ministru Estadu kordenador asuntu ekonómiku Joaquim Amaral. Programa ofisial ninia vizita markadu iha loron primeiru 8 de Dezembru, Prezidente Ramos Horta hala’o enkontru ho nia omólogo prezidente Singapura Halimah Jacob no Primeiru, Ministru Sigapura Lee Hsein Loong.
Komunikadu imprensa palásiu Prezidensial revela atividades vizita Prezidente Ramos Horta iha Singapura ne kompostu enkontru ho nia omólogu Prezidente Repúblika Singapura Halimah Jacob, no ho Primeiru Ministru Singapura Lee Shien Loong. Prezidente Ramos Horta ho delegasaun sei simu oferesementu almosu espesial husi primeiru ministru Singapura, tuir fali ho oferesementu jantar (han kalan) oferese husi xefi Estadu Singapura ba Prezidenete Ramos Horta ho delegasaun.
Prezidente Ramos Horta mos sei koloka palestra iha institutu Yusof Ishac nebe modera husi ministru relasoins exterioris Singapura nian Vivian Balakrishnan. Prezidente Ramos Horta mos sei partisipa iha forum emprezarial nebe organiza husi Guvernu Timor Leste ho apoiu no partisipasaun husi seitor privadu sira nasaun rua nian. Atividades ikus liu husi nia vizita Estadu iha Singapura ne Prezidente Ramos Horta sei manifesta asaun la’o-ain-turístiku hale’u rezervatóriu ba reaproveitamentu bé. Komunikadu imprensa prezidensial mos sita intensaun Timor Leste-Singapura nebe hakarak hametin parseira forte tebes nebe hatur iha objetivu komum sira.
Enkuantu komunikadu Prezidensial loron Kuarta 7 Dezembru semana ne’e revela atividades loron primeiru prezidente Ramos Horta iha Sigapura loron Kuarta 7 de Dezembru semana ne’e sei hala’o enkontru ho Prezidente Singapura Halimh Jacob no Primeiru Ministru Sigapura Lee Hsein aloong. Nasaun rua ne’e mos asina akordu kooperasaun bilateral kona ba akordu servisu aréu nebe Singapura fo ona asistensia tékniku ba Timor Leste liu atus-hitu (700). Vizita xefi Estadu RDTL ba Singapura ne’E hahú iha loron 7-10 Dezembru 2022, no sei fila hikas mai Nasaun iha loron Domingu 11 de Dezembru 2022. [ag]

Komisaun Anti Korrupsaun Haklaken Ba Sosiedade Hateten Lae Ba Korrupsaun.

Komisariu komisaun anti korrupsaun KAK DR. Sergio Hornai.

Dili— Komisariu komisaun anti korrupsaun KAK DR. Sergio Hornai iha nia interevensaun iha eventu selebrasaun loron mundial Anti Korrupsaun iha salaun Lalini Larigutu edifisiu CNE tersa semana ne hateten, Timor Leste iha leis no instituisaun judisial Estadu hanesan Komisaun Anti Korrupsaun, no orgaun Pulícia Kriminal atu haklot opurtunidade ba ema korruptor sira nebe hakarak penetra krime korrupsaun iha instituisaun Estadau laran. Komisaun Anti Korrupsaun mai ho vizaun bot atu hametin Estadu Direitu Demokrátiku no atu ema hotu iha direitu liberdade atu buka servisu no hetan pozisaun ruma, maibe ho obrigasaun tenke halo tuir lei sira hodi kombate potensia sira nebe orienta aktus korrupsaun.
Preokupasoins bot husi KAK liga ba medidas kombate korrupsaun katak, importante ba instituisaun Estadu hanesan KAK, PDHJ no organizasaun não guvernamental sira halo servisu atu eradika prátika korrupsaun no inpoint medidas nebe prevene atu korrupsaun labele mosu tan, hodi nune sidadaun Timoroan hotu iha konfiansa ba instituisaun judisial Estadu nian. Estadu Timor Leste asina no ratifika ona konvensaun internasionais anti korrupsaun, tanba ne’e, Timor Leste labele halo deit medidas prevensaun no represivu lori ema korrupsaun ma kadeia, maibe mos tenke hatur medidas sira nebe lori fila fali rekursu Estadu ba rekoperasaun ativas hanesan difini iha lei nu.7/2020. Wainhira akontese na’ok sasan Estadu iha seitor públiku no privadu, mínimu tenke halo rekoperasaun ka gonzelasaun bems sira hodi fo fila fali ba Estadu.
Iha nia intervensaun ba Selebrasaun loron mundial anti korrupsaun nebe koloka thema “Promove Partisipasaun Públiku Hodi Kombate Krime Korrupsaun Iha Timor Leste” ne, komisariu KAK revela dadus nebe iha períodu tempu tinan 2022 KAK rejista kazu liu 90 ho komplexidades sira nebe inklui tipu kazu frankemanetus kapitais, fraude fiskal, drogas, no posivelemente bele iha mos frankemantu kapitais no finansiamentu terrorizmu. Komisaun Anti Korrupsaun asumi vizaun estratéziku atu haforsa sistema prevensaun ba korrupsaun, iha medidas konsiensializasaun públiku ka istituisaun estadu hotu, atu hametin sistema prosesu investigasaun ba deskobrementu no hapara atividades krimi korrupsaun. Hametin kapasidade intituisaun Estadu hodi intervein hasoru problema sira nebe relasionadu ho krimi korrupsaun. Promove valour sira nebe iha duni iha ispíritu Estadu Demokrátiku atu sidadaun Timoroan hotu iha korazen, matenek no kbiit hodi denunsía no halo keixa hodi hateten “lae ba krimi korrupsaun”.
Enkuantu Madre Guilhermina Marçal Canosiana hateten, iha buat ruma lafunsiona diak, tanba ema hotu ko’alia kombate korrupsaun, maibe korrupsaun kontinua ijisti, no realitas sosial hatudu povu nia moris mukit nafatin. Kombate no halakon korrupsaun ne’e konsiensia moral kada ema ida-idak nian nebe hakarak defende lian lós no hakarak dehan lae ba korrupsaun. Korupsaun ne’e iha tanba ema lakohi fo valour ba moris hanesan sidadaun no nudar ema nebe iha responsabilidade moral atu labele halo mínimu korrupsaun hodi estraga moris sosiedade tomak. Madre Guilhermina konfessa triste haré realidade Nasaun kik ida ho nia rikusoin nebe iha, ukun an tinan 20 ona maibe povu moris mukit nafatin iha seitor ekonmia, edukasaun, saude no infraestruturas tanba deit korrupsaun. Ne’e, signifika kada sidadaun Timoroan ida-idak tenke luta hasoru an rasik hodi dehan lae ba korrupsaun. [ag]

Timor Leste-Estadus Unidos América Haforsa Kooperasaun Iha Área Edukasaun Interkambiu Akadémika.

Ministru Ensino Superior Siensia no Kultura, Longuinhos dos Santos

Dili– Ministru Ensino Superior Siensia no Kultura ho Enkaregado Negóçio Estadus Unidos América Tom Daley iha salaun konferensia internasional edifisiu Ministeriu Negósiu Estranjeirus no kooperasaun Tersa semana ne’e asina Memorandum Entendementu (MoU) hodi haforsa liu tan kooperasaun bilateral Nasaun ruan iha área interkambiu akadémiku. Ministru Ensino Superior Siençia no Kultura Longuinhos dos Santos isplika ba jornalista sira hateten, objetivus prinsipal husi memorandum entendementu nebe asina hamutuk entre Guvernu Timor Leste ho Estadus Unidus América loron ne liga liu ba asuntu edukasaun superior no interkambiu atu bele publika jornal sientífika iha seminarius no konferensia sira, interkambiu pessoal akadémiku dosentes no estudantes, no formasaun lian Inglês ba sidadaun Tomoroan sira atu bele hetan opurtunidade bolsu estudus parsial nebe oferese husi Estadu Unidus América. Bolsu estudus parsial ne refere sentidu nebe atribui dever ba Guvernu Timor Leste atu responsabiliza kustu da vida bolseirus sira, enkuantu dever ba Guvernu Estadus Unidus América responsabiliza ba finansiamentu propinés estudantes bolseirus sira nebe sei ba estuda iha Estadus Unidus América. Ministru dehan, Embaxada Estadus Unidus América ho Ministériu Edukasaun Ensino Superior sei estabelese tan akordu espesífiku ligadu ho érea pertinente sira nebe kontempla iha konteudu akordu kooperasaun refere

.

Enkuantu Encaregadu Negósiu Estadus Unidus América Tom Daley isplika, memorandum entendementu (MOU) ne’ebe Guvernu rua asina ne’e hodi hasa’e númeru bolsu estudus estudantes Timoroan sira atu ba estuda iha Estadus Unidus América, no hasa’e númeru interkambiu akadémiku dosente sira hodi ba partisipa iha programa interkambiu iha Estadus Unidus América. Programa ne’e nudar inísiu nebe sei dispunibiliza númeru bolsu estudus-sia ba estudantes Timoroan sira iha kualker área nebe benefisia duni estudantes bolseirus sira, no sei finansia husi Guvernu Estadus Unidus América iha durasaun tempu tinan-hat. Tom Daley nebe ko’alia ho lian Inglês no tradús ba lian Tetun husi nia tradutor ofisial Eden Tilman ne’e, haktuir, programa bolsu estudu ne’e aplika rekejitus obrigatóriu estudantes kandidatu bolsu estudus tenke kualifikadu ba área alvu nebe sira sei estuda, hafoin submete ba teste kualifikasaun ka selesaun antes determina data fixu ba bolseirus sira atu desloka ba estuda Estadus Unidus América. [ag]

Deputadu António da Conceição : Timor Leste Monu Iha Polítika Bosok Malu.

Deputadu Bankada Partidu Demókratiku António da Conceição.

Dili– Deputadu Bankada Partidu Demókratiku António da Conceição hateten, tempu muda ba tempu, situasaun nesesidade povu mos muda, no sai preokupasaun boot ba nia parte maka asesu fasilidades públikas sira nebe povu presiza hanesan hanesan klínikas, eskolas, bé-mós nebe nudar direitu fundamental povu nian atu hetan no nudar responsabilidade Guvernu nian atu oferese. Tuir deputadu Antonio, tenke ko’alia lolós katak kada tinan-lima guvernasaun Timor Leste monu nafatin ba pulítika nebe entendementu pulítiku ninian, “apenas ita nia situasaun ida be tinan lima ne, ita tenke dehan katak ita ne monu hotu iha pulítika ida nebe maka nafatin laiha entementu pulítiku ninian”, nia dehan. Deputadu Antonio husu ba povu loke matan ba situasaun ida ne’e, hodi labele ijize deit moris diak, tanba votus nebe povu sira fo mos lajustifika saida maka povu hakarak. Tanba ne’e, edukasaun cívika sai importante tebes atu povu hatene sira nia votus nebe fó ne’e determina duni kalae saida maka povu rasik hakarak.
Povu mos labele hanoin bebeik deit istória passadu nebe partidu bot sira ko’alia, tanba istória passadu ne’e povu Timoroan hotu nian, povu moa labele conformadu ho kultura konsiderasaun ba “maun boot” hela deit, maibe tenke rona no hatene klaru lolós husi maun bot sira nebe kaer ukun ne’e halo saida ba povu nia moris, atu nune’e bele halo mudansa. Deputadu Antonio rekuinese Guvernasaun tinan-lima foin liu ba susar tebes duni, no maske Parlamentu Nasional aprova osan bilioins ba bilioins maibe sai deit metan iha mutin leten. Deputadu António mos lamenta hasoru pulítika subsídiu $.200 ba familia umakain, tanba nudar falhansu pulítika nebe nia kontra, tanba ko’a fali osan husi funsionarius sira nia saláriu-13 ka désimu-terseiru saláriu funsionarius nebe lejítimu hodi selu fali ba subsídiu $.200 familia umakain fim do ano, nebe nis konsidera Guvernu uza hodi selu tusan pulítiku eleitoral, hodi justifika no dignifika kumprimisiu pulítiku no liafuan husi partidu bot sira iha propaganda eleitoral. Deputadu António konsidera Timor Leste monu iha pulítika bosok malu maka barak liu. Deputadu Anotónio hateten ida ne’e ba Radio Voz iha Parlamentu Nacional segunda semana ne’e. [ag]

Ministru Finansas : Receitas Petrolífera Husi Fundu Minarai Laiha Ona.

Ministru Finansas Rui Gomes.

Dili— Ministru Finansas Rui Gomes hateten, finansiamentu orsamentu Estadu labele depende hela deit ba fundu minarai, tanba fundu minarai nia receitas petrolífera hotu ona ka laiha ona, no bayu undang mos maran ona. Nune, wainhira seidauk iha receitas alternativas difisil tebes atu asegura finasiamentu ba orsamentu jeral Estadu. Tanba ne’e, modalidade alterntivas hirak nebe ministeriu finansas identifika maka; Rekore ba impréstimu konsensionais funan kik 1,8% nebe ho tempu maturidade flexibel tinan 25-40 maka foin selu, kompara ho retornu nebe hetan husi investiementu fundu minarai.
Alternativa seluk atu asegura sustentabilidade finansiamentu atu Estadu bele moris, maka pulítika fiskal impostu ka hasa’e kustu impostu husi sidadaun hotu, “Presiza kontribuisaun husi sidadaun hotu atu Estadu bele moris, tanba selae Estadu labele moris”, ministru dehan. Modalidade alternativa seluk tan atu sustenta finansiamentu ba orsamentu jeral Estadu maka projetu PPP ka projetu públiku privadu, hanesan ezemplu maka modelu sistema administrasaun porto Tibar nebe involve Guvernu no emprezairus seitor pribvadu sira. Ministru haktuir, modalidades hirak ne maka sai hanesan alternativa hodi bele mantein sustentabilidade finasiamentu ba orsamnetu jeral Estadu no hodi redús dependensia total ba osan husi fundu minarai. Ministru finansas Rui Gomes deklara nakloke ida ne’e iha konferensia Imprensa Konselu Ministrus iha Palácio Guvernu Sesta semana ne’e. [ag]

Primeiru Ministru: Emprezairus Tenke Preparadu Simu Presu Operasaun Porto Tibar.

Primeiru Ministru Jeneral Taur Matan Ruak.

Dili– Primeiru Ministru Jeneral Taur Matan Ruak iha Palácio prezidensial kinta semana ne’e ba jornalista sira
hateten, implementasaun subsídiu operasaun Porto Tibar sistema hahú implementa ona ho sistema nebe kompletu, no ministeriu finansas no autoridade administrasaun porto Tibar reuniaun ona ho emprezarius sira hodi hatene kona ba aplikasaun sistema negósiu modernu iha portu Tibar tuir karakter merkadu livre nebe Timor Leste opta, “hau hanoin antes porto Tibar hahú konstrusaun sira hatene katak ida ne risku ida, halo nusa maka sira sei ko’alia nafatin buat nebe konsekuensia husi desizaun Guvernu nian kuandu harí porto ida modernu nebe redús servisus, hadia efisiensia ho nia rapidés”, dehan Primeiru ministru. Xefi Guvernu husu ba emprezarius sira nebe involve iha negósiu operasaun porto Tibar atu simu sistema modernu porto Tibar nudar konsekuensia lóziku iha negósiu portoáriu.
Porto Tibar hahú operasaun ofisialmente hafoin Prezidente Repúblika DR. José Ramos Horta halo lansamentu iha loron 30 de novembru kuarta semana ne’e. [ag]

Primeiru Ministru Husu Prezidente Repúblika Hametin Relasaun Diak Timor Leste-Singapura.

Primeiru Minsitru RDTL Jeneral Taur Matan Ruak, ho Prezidente Repúblika DR. José Ramos Horta.

Dili– Primeiru Minsitru RDTL jeneral Taur Matan Ruak kinta semana ne’e hala’o enkontru semanal ho Prezidente Repúblika DR. José Ramos Horta iha palácio prezidensial hodi ko’alia kona ba planu vizita Prezidente Repúblika DR. José Ramos Horta ba Singapura. Primeiru Ministru isplika ba jornalista sira katak, Guvernu husu Prezidente Ramos Horta hametin liu tan relasaun diak entre Timor Leste ho nasoins membrus Azean sira nebe simu diak adezaun Timor Leste ba membru membru Azean, “Sua.exa. Prezidente Repúblika to’o loron sei ba vizita Singapura, i ita nia pedidu ke sempre halo nusa maka hametin ita-nia relasionamentu liu-liu ho membrus sira nasoins Azean nian nebe simu diak ita tama ba membru Azean”, dehan Primeiru Ministru.
Xefi Guvernu haktuir, relasaun metin ho Singapura partikular sai importante liu tanba Singapura nudar nasaun nebe tau investimentu bot iha Timor Leste hanesan projetu Pelican Paradise no projetu Time Square nudar realitas investimentu bot husi Singapura mai iha Timor Leste. [ag]

Sekretariu Estadu Joventude Desporto : Joventude Sai Tenke Terminator Hakotu Hamlaha Iha Nasaun.

Dili— Sekretariu Estadu Juventude desporto Abrão Saldanha iha okaziaun eventu marcha foinsa’e selebrasaun loron nasional Joventude iha jardim Largo Lecidere Sesta semana kotuk deklara ba jornalista sira hateten, thema loron nasional joventude tinan 2022 “Kaer metin valores joventude rejistensia nian, hamutuk ita konstrui Nasaun ida ho esperansa ba futuru”, katak, kaer metin valor unidade nasional luta hamutuk hodi halakon kiak no hamlaha iha Nasaun, dezenvolve ekonomia diak liu ba ema Timoroan hotu bele han dala tolu loron ida.
Joventude sira tenke asumi valor abnegasaun no determinasaun hodi bele hakotu kiak no hamlaha iha Nasaun. Tanba joventude iha era ukun rasik an iha mundu globalizadu iha opurtunidade no posibilidade ho diversimentu ekonómika nebe Estadu hahú inisia kondisiona joventudes sira atu konskista objetivu komum nebe povu Timoroan hotu hakarak. Signifika, joventudes sira tenke sai parte husi solusaun ba futuru Nasaun la’os sai parte husi problema ba Nasaun. [ag]

Komisaun Organizadora : Preparativus Festival Atauro Tama Ona Faze Final.

Ekipa Komisaun Festaval Múzika no Kultura Ataúro Segunda semana ne’e atualiza ba Prezidente Repúblika DR. Ramos Horta iha palácio prezidensial.

Dili— Ekipa Komisaun Festaval Múzika no Kultura Ataúro Segunda semana ne’e atualiza ba Prezidente Repúblika DR. Ramos Horta iha palácio prezidensial katak, komisaun organizadora Festaval Ataúro to’o ona iha faze preparativus final atu tama ba implementasaun.
Kordenador Komisaun Festaval Múzika no Kultura Ataúro Azevedo Marçal ba joranlista sira isplika, Objetivu prinsipal husi festival múzika no kultura iha ilha Ataúro maka atu esplora identidades kultural no turízmu Timoroan nian, promove no proteze kultura úniku nudar identidade Timor Leste nebe atrativu hodi dada simpatia turista nasional no internasional, hasa’e kreatividade joventudes Timoroan iha área arte no kultura, sosializa identidade kultura ba jerasaun foun, no promove paz estabilidde no unidade nasional.
Programa Festival nebe sei hala’o durante loron hat iha loron loron 21-24 novembru 2022 ne’e, aplika atividades sosiais sira ho materia programa defile trazes tradisionais tais munisipiu 14, soru tais, espozisaun aihan tradisional no aihan internasional ne’ebe sei ivolve mos entidades husi nasaun vizinho Indonesia, kuda aihoris ba ilha Ataúro, marcha moradores, dansas tradisionais, feira livru no espozisaun pinturas.
Aplika mos atividades kompetisaun iha tasi laran hanesan halai ró, nani no luku, no kompetisaun iha raimaran hanesan halai sa’e foho, kurrida bisikleta, pintura no aprezentasaun poizias no aprezentasaun múzika koremetan. Komisaun rejista ona númeru partisipantes rihun 2.652 inklui husi munisipiu sira atus 386 konfirmadu, no sei aumenta tan partisipantes barak nebe hakarak involve iha festival Ataúro, enkuantu númeru kompetetor sira nebe sei involve iha konkursu ne atinji rihun 1.070.
Kona ba finasiamentu, Azevedo isplika, estimasaun total kustu orsamentu ba festival Ataúro ne’e sei atinji montante aserka de $.500.000, ne’ebe sei suporta koletivamente husi orsamentu husi programas inisiativas nebe integra ona iha orsamentu liñas ministeriais idaidak nian, nune’e lapresiza orsamentu ketak ida hodi finansia programa festival Ataúro.
Azevedo isplika tan, programa festival Ataúro ne sei hetan kobertura husi mídia komuikasaun sosial nasional no internasional tanba festival ne aplika ho nivel kontestu internasional. Azevedo apela povu Ataúrooan sira nudar uma nain atu simu no involve maka’as iha festival ne tannba nudar onra bot ida nebe Estadu koloka eventu ba munisipiu Ataúro, hodi hasa’e valor turístiku Nasaun ba mundu internasional no hasa’e demanda turístiku partikular munisipiu Atauro nian. [ag]

Today’s Weather

ITA PRESIZA EMA SELUK

 ‘Maski ema ida bele halakon husi ida seluk, maybe nain rua bele tahan nia.’Ekleziastes 4:12 Maski ita hakarak hanoin katak ita hatene buat hotu, maibé se ita onestu, ita ida-idak hatene katak ita iha frakeza no menus iha esperiénsia. Ita-boot sira iha esperiénsia...

You need others

‘Though one may be overpowered by another, two can withstand him.’ Ecclesiastes  4:12 NKJV As much as we would like to think that we know it all, if we’re honest, each of us is painfully aware that we have blind spots and areas of inexperience. You have had...

What you must give up

‘One thing I have desired of the Lord, that will I seek.’ Psalm 2 7:4 NKJV In order to succeed, there are certain things you must give up. 1) You can’t be friends with everybody. Jesus loved everybody but spent most of His time with 12 people mentoring them. And He...

SAIDA MAK O TENKI ENTREGA

'Buat ida deit ne’ebe hau husu ona ba Maromak, ida ne’e mak hau hakarak.' Salmo 27: 4 Atu bele hetan susesu, iha buat balu ne'ebé imi tenke rende an. 1) Ita labele sai belun ho ema hotu. Jesus hadomi ema hotu, maibé Nia uza Ninia tempu barak liu ba ema 12 hodi diriji...

Lessons from a broken heart

‘Restore to me the joy of Your salvation.’ Psalm 5 1:12 NKJV A broken heart can’t be healed by working 16 hours a day, sweating it out in a gym, or using mood-altering substances like alcohol and drugs. Those things may bring a temporary fix but don’t bring a lasting...

LISAUN HUSI FUAN NE’EBÉ RAHUN

‘Hametin hau ho espiritu ne’ebe prontu.’ Salmo 51:12 Ita labele kura fuan ne'ebé rahun liu husi serbisu oras 16 loron ida, hasai kosar iha gym, ka uza substánsia ne'ebé troka hanoin hanesan tua no droga. Buat sira-ne'e bele hadi'a ba tempu badak, maibé laos ba tempu...

IDA NE’E FÓ GLÓRIA BA MAROMAK KA LAE?

‘Buat hotu ne'ebé imi halo, halo hotu ba Maromak nia glória.’ 1 Korinto 10:31 Bainhira imi atu halo buat ruma, imi laiha serteza atu halo ida ne’e, husu ba imi-nia an: Imi halo ida ne’e sei fó glória ba Maromak ka lae? Se ita halo tuir ukun-fuan ne'e, ita sei la halo...

Does it glorify God?

‘Whatever you do, do all to the glory of God.’ 1 Corinthians 1 0:31 NKJV When you’re about to do something, and you’re not sure if you should, ask yourself, ‘Will doing this glorify God?’ If you follow that rule, you won’t go wrong in life. Let’s get specific. If you...

Queen Elizabeth II – A life well lived

Many of us have reflected on the life of Her Majesty Queen Elizabeth II. And through our reflection, combined with all the media reports, we now begin to appreciate even more the sacrifice and leadership that this amazing woman exhibited for us all. If we just looked...

Remembering The Queen

21 April 1926 - 8 September 2022 The Queen was the longest serving monarch in British history and the news of her death has been received with great sadness. She has served as Head of the British Commonwealth for over 70 years. Throughout her life, the Queen has...

Conquering Stress

During the course of our life, we encounter stress. Some in high levels, and some in low. Emails, global linking, social media… it seems that over-night everything has impacted our modern life, creating overwhelming deadlines, frustrations, and demands. How can we be...

Your Financial Health

Wouldn’t it be nice if having a relationship with God meant we never have to worry or stress about money again? Well... actually, that is possible. Not because God fills our bank accounts supernaturally with money whenever we need it (though we have heard stories...

Rethinking How We Resolve Conflict

Have you ever been caught off guard and said something you regret? Have you ever been offended or offended someone else and been surprised by the reaction? Some conflicts are minor, but in the worst-case scenario, they can lead to assaults, lawsuits, and even murder....

Dr Kameel Majdali – Is it Time for a Reset?

When we think about things like COVID, the culture war or cancel culture, we get a healthy dose of realism. Dr. Kameel Majdali from ‘Understanding the Times’ believes it has never been more important for us to build God’s kingdom. He wants to help us gain insight into...

It Isn’t How You Start, But How You Finish

By: Pastor Greg Laurie In 2017 on New Year’s Eve in New York City, visitors to Times Square were encouraged to bring whatever they wanted out of their lives and throw it into a giant shredder. Some people shredded paper on which they had written unpleasant memories,...

Three Ways to Get Spiritually Refreshed

By Pastor Greg Laurie I love the word refresh. It’s such a perfect word to describe starting again or returning to something. In fact, we even use it as a computer term. Sometimes when I’m working on my computer, leave it for a while, and then come back, things freeze...

Self Care is not Selfish

Self Care is important

Living in Purpose

By Author: Sabrina Peters When you hear the term ‘purpose’, what words come to mind? Success? Happiness? Meaning? Wealth? Marriage? Influence? Affluence? Talent? Relationships? As a Christian, I find my answer in God’s Word. Romans 12:1-2 (TM) puts it like this, “So,...